IHlelo Lomthombo Wamanzi lihlathulula iindlela imithombo yamanzi yeSewula Afrika ezakuvikelwa ngnazo, isetjenziswe ngazo, ibulungwe ngazo, iphathwe ibe ilawulwe ngazo.
Njengoba iHlelweli lingazithinta iindlela soke thina abantu esisebenzisa nesikubona ngakho ukuqakatheka kwamanzi, kuqakathekile ukuthi abantu baphefumule ngesiPhakamiso seHlelweli.
KUBAYINI SIFUNA IHLELO ESINGASEBENZA NGALO?
Amanzi ayipilo. Athelelela amasimu wabalimi; athelelela iintjalo, aseze nefuyo yabantu abakhe emakhaya; ayaphumuza; kuphehlwa ngawo igezi, asetjenziswe madrobha wethu, neemayini, namafemu, neentjalo kunye neenyamazana eziyingcenye yobuhle bemvelo yethu.
Amanzi aphephileko wokudla, amanzi wokukhambisa izindlwana zokuphumela namanzi wokuhlamba kunye namanzi wokukhulisa iintjalo aqakatheke khulu ekurarheni ubuchaka eSewula Afrika. Ukuthuthukiswa kweendawo zemakhaya kunye nokuvuselelwa kweendawo zemadrobheni, kokubili kusime ngamanzi ukuthi kuphumelele.
Ewona msebenzi omkhulu khulu osibopho womNyango wezamaNzi nezamaHlathi kuqinisekisa ukuthi kunamanzi aneleko wezinga elifaneleko azakuzalisa iintlhogeko zabantu ekuphilwa ngazo, abe alekelele netuthukweni yomnotho neyomphakathi.
Nokho-ke iSewula Afrika ililizwe elomileko. Amanzethu alinganisiwe. Isitjhaba sekhethu sikhula siya phambili. Siya ngokuqina isidingo sokuthuthukiswa kweendawo zemadrobheni nesokuthuthukiswa komnotho, ngaleyindlela-ke aya ngokufuneka ngobunengi amanzi. Ngakelinye ihlangothi, imisebenzi ethileko eyenziwa mumuntu ibanga ukusilaphazeka nokwehla kwezinga lamanzi ( kwekhwalithi ) yamanzi.
Sililizwe angeze sakghona ukuphila ngokusikinyiswa miraro yezinga (yekhwalithi ) lamanzi neyokutlhayela kwawo qho nayibonakala ivela imiraro leyo. Kufuze sibe nehlelo elizakukhamba isikhathi eside lokuqalana neselele le, kanti godu kufuze sikwazi nokutjengisa omunye nomunye umSewula Afrika ukuthi yena angaba nandima bani kilomsebenzi. Lo-ke mnqopho weHlelo Lemithombo Yamanzi Yelizwe Loke.
IHLELO LEMITHOMBO YAMANZI LIYAKHAMBISANA NA NOMTHETHOSISEKELO WESEWULA AFRIKA?
UmThethosisekelo umthetho ongaphezu kwayo imithetho yelizwe leSewula Afrika.
UmThethosisekelo wekhethu uthi omunye
UmtThethokambiso nomunye unelungelo lokuthola ukudla WezaManzi okwaneleko, futhi omunye nomunye unelungelo lokuphila ebhodulukweni elingasingozi epilwenakhe namkha kuhlalakuhle yakhe. UmThethokambiso UmThetho WezaManzi UmThetho WezaManzi
WezeBhoduluko Loke I-Act 36 ka 1990 WeLizwe Loke
Ihlelo Ihlelo Ihlelo Lokungiwa wezaManzi ka-1997. Umthethokambiso lo Lokuvikela lokusetjenziswa KwaManzi uyahlathulula ukuthi amanzi azakulawulwa njani Imithombo Kwamanzi Nelokulawulwa ngokwamagugu wethu amatjha wokuphila njengomphakathi. Ukusetjenziswa Ukusetjenziswa Ukusetjenziswa
Ukuphumelelisa umthethokambiso wezamanzi, Iinjamiso Ihlelo Lozokwazisakwatlanywa kwabe kwabethwa imiThetho emibili Uhlelo Lokubekwa Zokulawulwa Yamanzi emitjha: Kwentengo kwaaManzi Nezokwelusa
UmThetho wezaManzi Welizwe Loke ( i-Act Ukusetjenziswa Ukusetjenziswa Ukusetjenziswa 36 ka-1998 )
UmThetho lo uphathelene nokulawulwa kwemithombo yamanzi. Umnqopho wawo Ukuphepha Okhunye Amahlelo kuqinisekisa ukuthi kunamanzi aneleko Komphakathi Angexelelako wokusetjenziswa babantu nokuthuthukisa umnotho nje nangomuso. IHlelo Lemithombo Ukusetjenziswa Ukusetjenziswa UkusetjenziswaYamanzi Lelizwe Loke liphathelene naleliphuzu lokulawulwa kwamanzi. UKUHLENGEKA KUHLE IKGHONO LOKWENZA UKULINGANISEKA
ka-1997 gwaondisa Umthethokambiso Wezamanzi Welizwe loke ka 1997.
Umthethokambiso wethu wezamanzi kunye nomThetho wezaManzi weliZwe loKe kutjengisa ukuthi ngomuso amanzi azakulawulwa abe aphakiswe ngendlela ehlukileko:
Ekulona lungelo lokuphela lamanzi emthethweni mamanzi wokuphilisa abantu (njengokupheka, nokusela kunye nokuhlamba ) kunye nebhoduluko. Lokhu-ke kubizwa ngokuthi yiRisevu emThethweni wezaManzi. UmNyango wezaManzi ungathoma ukwaba amanzi ngemva kobana amanzi weRisevu selabekelwe ngeqadi.
UmThetho uthi abantu kufuze babe nelizwi eendabaeni zokulawulwa kwemithombo yamanzi. Ukulawulwa kwamanzi kuzakubiza imali encani ngokungakghonakalako. Malungana nalokhu-ke, umThetho uveza iinjamiso la umphakathi ungahlanyela khona.
Imithombo yamanzi izakulawulwa njengehlelo linye. Imilambo, amadamu, iintete, inarha ebhodileko, amanzi waphasi kunye nemisebenzi eyenziwa babantu eqaphazelela amanzi, kuzakulawulwa njengerherhomzombe linye.
LINJANI IZINGA LEMITHOMBO YAMANZI ESEWULA AFRIKA
NAMHLANJESI?
Anele Na Amanzi Esinawo
Irhubhululo elikhe lenziwa mNyango wezaManzi utjengisa ukuthi amakoro ali-11 wamakoroo ali-19 wezokulawulwa kwamanzi (qala umgwalo 3) elizweni leSewula Afrika anemiraro yamanzi. Kilamakoroo, abantu basebenzisa amanzi amanengi kangangoba ibhoduluko lidosa nzima, kangangobanyana abanye abasebenzisi bamanzi bagcina batlhayelelwa mamanzi.
Amanzi waphasi aqakatheke khulu eendaweni zemakhaya, kodwa eSewula Afrika zincani khulu iinyalu zamanzi waphasi ezikulu amanzi wakhona angasetjenziswa ngobunengi.
Amanzi Wethu Ngawezinga Elifaneleko Na?
Akusiwo woke amanzi esinawo angawezinga elihle. Amanye wamanzi wethu asilaphazekile.
Amanzi Siwasebenzisa Ngefanelo Na?
Pheze ama-60 wamanzi welizwe loke leSewula Afrika asetjenziselwa ukuthelela amasimu ngekasa. Abasebenzisi bamanzi bekhaya nebemadrobheni basebenzi amanzi angaba li-11%, bese kuthi iimayini namafemu amakhulu asebenzise amanzi angaba ma-8%.
Amanye amakoro wezomnotho, njengamafemu namaphawa wokuphehla igezi asebenzisa amanzi amancani ukwenzela iSewula Afrika nabantu bayo imali enengi (lokhu-ke kubizwa ngokuthi yiGross Domestic Product, i-GDP ngokurhunyeziweko. )Amakoro la godu avulela nabantu imisebenzi emihle. Amanye amakoro, njengamahlelo wokuthelelela nngekasa, asebenzisa amanzi amanengi ukube yincani imali ayingenisako, ngokunjalo ukube bancani nabantu abawasebenzako amakoro lawo.
IMITHOMBO YAMANZI IZOKULAWULWA NJANI NGOMUSO?
Ikambisolawulo Yokulawulwa Kwamanzi
Amanzi kufuze siwasebenzise ngokuwababalela. Mathathu amaphuzu wekambisolawulo womThethokambiso wezaManzi nomThetho wezaManzi weLizwe loKe alawula koke esikwenzako ngokulawulwa kwamanzi.
Ukuhlengeka. Lokhu kutjho ukuthi kufuze sisebenzise amanzi ukukhuthaza ituthuko yomphakathi neyomnotho, kodwa ngakelinye ihlangothi kufuze kufuze ukuthi ibhoduluko silivikele, ngoba ibhoduluko kukulapho kuvela khona amanzi wethu. Nasikghona ukuthomanisa ukusebenzisa kwethu amanzi nokuwavikela kwethu, kuzakutjho ukuthi sizakukghona ukuzalisa iintlhogeko zethu zamanzi, sizalise nezabantwabethu, kunye nezabantwana babantwana bethu.
Ukulinganiseka Kuhle. Lokhu kutjho ukuthi esinye nesinye isakhamuzi seSewula Afrika kufuze sikghone ukuthola amanzi, sikghone nokuthola ubuhle bokusebenzisa amanzi. Iinqunto zokuphakiswa kwamanzi kufuze zikuveze lokhu.
Ikghono Lokusebenza Kuhle. Lokhu kutjho ukuthi kufuze siqinisekise ukuthi amanzi awamoswa. Amanzi kufuze asetjenziswe kuhle, akghone ukusivezela boke ubuhle bawo emphakathini nemnothweni.
Ukuhluma komnotho
Ukuhlengeka
Ukulinganiseka
Kuhle
Komphakathi
Ukuphelela
Kwemvelo
Iminqopho Yelawulo Lamanzi
Asikanothi ngamanzi. Ziyanda iindingo ezifuna imithombo yethu yamanzi, ngokunjalo iyanda nengozi eqalene nayo imithombo le. Esikhathini esidlulileko amanzi bekangabiwa ngendlela elungileko. Avamile ukumoswa amanzi. Ngalokho-ke umNyango wezaManzi ubeke iminqopho yokulawulwa kwamanzi ukuthi kube ngiyo esikhanyisela indlela engcono yengomuso lamanzi:
Ukwenza iqiniso lokuthi sinamanzi aneleko wokuphilisa abantu
Ukwenza iqiniso lokuthi ibhoduluko lemvelo livikelekile
Ukwenza iqiniso lokuthi woke umuntu uthola ithuba elilinganako lokuthola amanzi
Ukwenza iqiniso lokuthi sinamanzi aneleko ngomuso, kobanyana umnotho wethu uzokuphila kuhle, nomphakathi wekhethu uthuthuke
Ukwenza iqiniso lokuthi omunye nomunye ubhadalela amanzi awasebenzisako ngendlela elungileko
Ukwakhiwa Kwehlelo Lomthombo Wamanzi Lelizwe Loke
IHlelo Lemithombo Yamanzi Lelizwe Loke lisilinganiselelo la kungahlanganela khona woke amaqhinga ahlukahlukeneko afunekako wokulawula imithombo yamanzi ngendlela ehlelekileko. UmThetho wezaManzi uthi iHlelo lezaManzi kufuze ubuncani bakhona libuyekezwe qho gemva kweminyaka emihlanu.
Lokhu-ke nokho akutjho ukuthi sizakulinda iminyaka emihlanu kobana sithome ukusebenzisa imibandela yehlelo lezamanzi. Iinqhema ngeenqhema zabantuu besele vele zisebenza iindlela nekambiso yokuphumelelisa iingcenye zeHlelo lezaManzi, zitlolela nomphakathi ezinye zazo ePhepheni leZaziso zomBuso ukuthi umphakathi uzokuphefumula ngazo, umtlolo weHlelo lezaManzi leliZwe loKe ungakalungeli ngitjho nokumenyezelwa. Iindlela, nekambiso kunye nemithetjhwana ngemininingwana yakhona epheleleko kusalungiswa.
Ukusekelwa KweHlelo Lemithombo YaManzi YeLizwe - amaqhinga wokungezelela
Ukwakhiwa Kwamandla Wokusebenza, njengokubawa iinhlangano zefundo nokuthwasisa ukuthi zitlame iimfundo ezikhethekileko, neemfundo zamadiploma nezeziqu kunye namahlelo wemifundalize.
Ukuhlanganyela Komphakathi, kobanyana omunye nomunye onesifiso sokuhlanganyela emahlweni wokulawulwa kwamanzi azokuthola ithuba lokwenza njalo. UmNyango wezaManzi sewunayo ikomba ezakulandelwa mphakathi ukuhlanganyela emahlelweni anjalo.
Irhubhululo, ukwakha nokuthuthukisa ilwazi nelimuko lokwenza ubungcono belwazi lokulawula imithombo yethu yamanzi.
KUYINI "UKUSETJENZISWA KWAMANZI"?
UmThetho wezaManzi weLizwe uqala ukusetjenziswa kwamanzi
UmThetho wezaManzi usivumela ukuthi ngendlela yamambala. Ku-Sekhtjheni 21, umThetho lo uhlathulula sisebenzise amanzi ngeendlelaiindlela ezili-11 ezihlukileko zokusetjenziswa kwamanzi: ezinengi ezihlukileko ukuphumelelisa ukukha amanzi emthonjeni wamanzi, njengesifudlaneni, emlanjeni, ituthuko yomphakathi neyomnotho.esiyalwini, esiteteni namkha emlonyeni womlambo uwasebenzise Ezinye zeendlelezi zingayiqaphazelela ukubeka amanzi njengokuwavalela edamini nje imithombo yamanzi, nakube ukuvimba amanzi namkha uwaphambukise endleleni yao, azilawulwa ngokuyelela. Isibonelo,njengokuthi nje uvale amanzi atleleza emlanjeni namkha esidlaneni, umThetho wezaManzi uvumela namkha uwaphambukise ngoba kufuze kwakhiwe indlela etja amafemu avulelele amanzi wawo lapho akhamba khona asilaphazekileko emilanjeni, kodwa ukuphungula ukutleleza kwamanzi, ngokusebenzisa amanzi wezulu kwaphela nakube lokho kwenziwaukuthelelela imithi namkha iintjalo, njengamahlathi atjalelwe ngemvumo yawo umNyangoukuthengisa, ukube kanti amahlathi lawo asela amanzi amanengi wezaManzi, futhi kulandelwekhulu kuneentjalo zemvelo. Lokhu-ke kutjho ukuthi amanzi wezulu nemibandela eqinilekoabekangafika emlanjeni aphelela emithini neentjalweni yokugeza amanzi lawo. Lokhu-ke imisebenzi elawulwako njengokuthelelela ngamanzi kuvikela imithombo yamanzi nabanyeasilaphazekileko abasebenzisi bamanzi.
ISewula Afrika ithembele khulu ekuthuthukisweni komphakathi neokuthuthukiswe komnotho kunye iinlawuli ezilawulwa amagadango alawulwa misuka mithombo yamandla nemahlelweni wokurarha ubuchaka ngokuvulwa kwemisebenzi. Kilokhu-ke kufuneka amanzi. Ngakelinye ihlangothi, umThetho wezaManzi uyavuma ukuthi akukghonakali ukukubalekela koke Ukugcinwa okuqaphazela izinga lamanzi, ngoba nakuba njalo iindoseli ngeqadi Kwemithombo nomnotho angeze wahluma, futhi angeze kwaba kokulahlwa Yamanzi Iphilile khona nokulinganiseka kuhle.
Ukulawulwa
Ngalokho-ke, eSahlukweni 3, umThetho wezaManzi
Kwamagalelo usinikela amathulusi wokuthatha iinqunto zomthetho
Wokusetjenziswa azakusebenzisana ukuthomanisa ukuvikelwa kwemithombo yamanzi nokusetjenziswa kwayo (qala umgwalo 5 nangenzasapha).
Umgwalo 5. Ukuvikelwa Kwemithombo Yamanzi
Ukuvikelwa Kwepilo Yemithombo Yamanzi - amagadango alawulwa mithombo yamandla
Amagadango alawulwa mithombo yamandla izakuqalelela izinga lamanzi, ubungako bamanzi, iinlwana eziphila emithonjeni yamanzi kunye neemila (iintjalo) ezisebhodulukweni lemithombo yamanzi. Koke lokhu kufuze bona kuphile kuhle imithombo yamanzi nayizakusebenza kuhle ibe iphakele namanzi.
Kokuthoma, umNyango wezaManzi uzakwakha ihlelo lelizwe loke lokuhlukanisa yoke imithombo yamanzi eSewula Afrika. Enye nenye ikoro izakutjengisa ukuthi nngiziphi ezamukelekako nezingamukelekiko zokuvikela imithombo yamandla. Ikoro ngayinye izakubuye itjengise ukuthi mamanzi angangani angasetjeniswa. Amazinga wezelawulo acatjangwako ngilawa:
Wemvelo, la abantu bangakhange babe khona nemithelela emithonjeni yamanzi nalapho imithombo yamanzi le iseseseduze khona nobujamo bemvelo, njengamanzi atleleza eentabeni.
Amahle, la imithombo yamandla seyitjhugululwe khona kancazana ngenca yabantu.
Alungileko, la imithombo yamanzi seyitjhuguluke khona khulu emvelweni yayo.
Kwesibili, umNyango wezaManzi uzakubeka khona izinga lomunye nomunye umthombo wamanzi oqakathekileko elizweni leSewula Afrika, bekubekwe nezinga efunekako yangomuso, ngokubonisana nabantu abanelizwi lapho. Abasebenzisi bamanzi ngibo abazakusiza ukukh etha ukuthi bazakufuna ukuthi imithombo yabo yamanzi ibe njani ngomuso, kobanyana ukulawulwa kwamanzi buzokwenza ubungcono epilweni yemithombo yamandla ngokukhamba kwesikhathi. Ukuhlukaniswa kwemithombo yamanzi kuzakwenziwa eminyakeni ezako eli-10 ukuya keli-15, kuthonywe ngeendawo la kufuneka khona amagadango wamsinyana.
Kwesithathu, nasele izinga elifunekako lomthombo wamanzi Ukulinganiswa kokulinganiseka kuhle nokuhlengeka - iRisevu selibekiwe, umNyango wezaManzi Nakube amanzi welizwe loke bekangathelwa ngethungeni linye, "iRisevu" uzakubeka iminqopho yezinga mamanzi ekufuze bona ahlale asala ngethungeni kobanyana azokuphilisa lemithombo yamandla. Iminqopho le-abantu, aqalelele neentlhogeko zokulinganiseka kwemvelo. ke ngiyo ezakutjela abaphathi ukuthi kufuneka amanzi angangani nini, ukuqinisekisa ukuthi umthombo wamandla uhlala unepilo ehle.
Zoke ezinye iindlela zokusetjenziswa ukwabiwa kwamanzi
Amanzi angakghona ukwabiwa nokuphakiswa kwaphela nasele iRisevu ibekiwe, kwabe kwabekelwa ngeqadi namanzi ukuzalisa iRisevu amanzi ngendlela ehle nelungileko, ezizakusiza umphakathi nobuhle bebhoduluko.
misebenzi esibopho yamanzwe ngamazwe, ubudlelwana bokusebenzisana, ukudluliselana, iindingo ezimaqhinga, ukusetjenziswa kwangomuso.
iindingo abantu abaphila ngazo Risevu - ekulona lungelo lokuphela lamanzi emThethweni weManzi weLizwe iindingo zokulinganiseka kwemvelo loKe.
leyo. Umgwalo 6. uhlathulula iRizevu. Umgwalo lo utjengisa nokuthi umNyango wezaManzi ukuhlele njani ukwabiwa kwamanzi ngokulandelana kokuqakatheka kweendingo. IRizevu ngiyo ebekelwe ukutjhejwa ntanzi.
Akukghonakali ukuthi ukukubalekela ngokupheleleko ukkusilaphazeka, kodwa kuyakghonakala ukulawula ukusilaphazeka ngendlela yokuthi imithombo yamanzi ihlale isebenza kuhle ngitjho nanyana kukhona njalo ukusilaphazeka. Iinlawuli ezilawulwa misuka zizakulawula ukusilaphazeka nokusetjenziswa ngokweqileko kwemithombo yamanzi. Zizakulawula iindaba ezinjengokuthi mamanzi angangani athathwa emthonjeni wamanzi. Zizakulawula nokuthi yini ephuma ekupheleni kwamaphayiphu wokulahla iinsila zemafemini. Lokhu-ke kuzakwenziwa ngeendlela eziimbadlwana:
Amagadango anqophene nendawo. Amafemu, iimayini, iintjalo zokusebenza amaswiriji neminye imisebenzi eyenza kube namanzi alahlwako asele asebenzile kuzakufuneka ukuthi kubawe ilayisense ngaphambi kobana kungavunyelwa ukulahlela amanzi asebenzileko emithonjeni yamanzi.
Ikambiso Ehle Yezokuphatha. Lokhu kusebenza kilo loke ilizwe njengezinga lokulawula okulahlwako.
Amagadango anqophileko, njengamaqhinga wokulawulwa kwesikhongozelo samanzi.
Iinqunto Zenziwa njani Ngezinga Lamanzi Nangokulawulwa Kokusilaphazeka
Igadango lokuthom kukhandela ukusilaphazeka. Umsebenzi wamanzi njengefemu nje kufuze itjengise ukuthi yenze koke okungakghonakala ukuvimbela ukuthi ingasilaphazi amanzi. Igango lesibili kunciphisa ukusilaphazeka. Abasebenzisi bamanzi angeze baphumelela ukuhlala ngaso soke isikhathi bakubalekela ukuba neensila ezenzekako ekusebenziseni kwabo amanzi. Kodwa umThetho wezaManzi utjho kuhle ukuthi amanzi asebenzileko asele asilaphazekile kufuze asebetjenziswe ngenyenge indlela kakengi ngokungakghonalako, nakungasinjalo agezwe, ukubalekela ukuksilaphazeka. UmNyango wezaManzi futhi ukhuthazela ukuthi ukuthi la kusetjenzelwa khona kusetjenzwe ngendlela yokuthi kungabe neensila ezinengi ezizakubanga ukuslaphazeka kwamanzi, futhi ukhuthazela nokuthi nemakhaya nakhona kube nesiqhelo sokuphatha amakhaya ahlanzekile kobana kungazokuba nalitho elisilaphaza amanzi. Igadango lesithathu lingathatwa kwaphela nakube woke amanye amagadango selathethwe ukukhandela namkha ukunciphisa ukusilaphazeka kwamanzi, futhi nakube awusekho omunye umzamo ongenziwa. Ngemva kwalokho-ke amanzi asilaphazekileko selangalahlwa, kodwa nakhona ngemibandela ethileko, futhi nakube umlambo namkha isifudlana la amanzi aslapheleko layo avulelelwa khona kuzakuba namanzi aneleko ukuginya lamanzi asilapheleko azabe angena kikho.
ABASEBENZISI BAMANZI BAZAYITHOLA NJANI IMVUMO YOKUSEBENZISA AMANZI?
Abasebenzisi bamanzi abavame ukuwasebenzisa ngobunengi ngibo abavame ukuba yingozi yokusilaphazeka kwemithombo yethu yamanzi godu. Laphake kubalwa nabalimi, neemayini, namafemu, neendawo zemadrobheni.
ISahluko 4 somThetho wezaManzi, woke amanzi asetjenziswako kufuze asetjenziswe "ngokuvunyelwa" ukusetjenziswa. Ngamanye amagama, abantu kufuze bona bathole imvumo yokusebenzisa amanzi (qala umgwalo 7).
Kuneendlela eziimbadlwana umuntu angavunyelwa ngazo mNyango wezaManzi ukusebenzisa amanzi. Abantu abasebenzi amanzana amancani njengamanzi asetjenziswa emakhaya nje, nokuthelelela iintoni (iingadi), nokuseza iinlwana (hayi kokuthengiswa) namkha ukubeka nokusebenzisa amanzi abekeleweko, vele sebanayo imvumo yokusebenzisa amanzi. UmThetho wezaManzi ubabiza ngokuthi laba babasebenzi bamanzi " beSigaba 1."
Kufuze kutholakale imvumo yokusebenzisa amanzi nakube amanzi akasetjenziswa ngobunengi namkha nakasetjenziswa ngendlela
Ngokuvunyelwa Ukusebenzisa Amanzi Ngokuvamileko, la kuhle, ngokusebenzisa nokuvikela imithomboumuntu angasebenzisa khona amanzi ngaphandle yethu yamanzi. kwelayisense, kwaphela nakube ukusetjenziswa Ngamagama alula: umuntu angakghonakwamanzonzokho kukhambisana nemibandela Yokuvunyelwa ukusebenzisa amanzi kwaphelaKokusetjenziswa Kwamanzi. nakavunyelwe
Ngokuragela phambili ngokusebenzisa amanzi ukuwasebenzisa ngokomThetho wezaManzi.ngokusemthethweni ngaphasi kwananyana ngimuphi umthetho Lokhu-ke kwenzeka kwaphela emveniukusukela ngomhlaka 1 kuk-Oktoba 1996 ukuyokufika kumhlaka kobana iRizevu seyibekelwe ngeqadi,31 kuSeptemba 1998, bekube mhlazana abasebenzisi ibekelwe iimbopho zomsebenzi zamazwebamanzaba bazakunikelwa amalayisense ngamazwe, ibekelwe nokusetjenziswa
Amalayisense (qala ngenzasi). kwamanzi ngendlela yamahlelo athileko,njengokuthi nje asetjenziselwa ukkuphehla
Abasebenzisi bamanzi abavunyelweko ukusebenzisa amanzi igezi nokuthi adluliselwe laphokhunye (qalabazakukghona ukusebenzisa amanzi, kodwa nabo banesibopho umgwalo 6 ohlathulula iRizevu).sokusebenzisa amanzi ngokwemibandela yokuvunyelwa ukusebenzisa amanzi. Imibandela le-ke izakuvikela ibhoduluko ibe iqalelele neendingo zabanye abasebenzisi bamanzi.
Ilayisense yokusebenzisa amanzi mtlolo womthetho. Ivumela umuntu ukusebenzisa amanzi ngemibandela ethileko yelayisense.
Imibandela le kufuze ibuyekezwe, ubuncani bakhona kanye ngeminyaka emihlanu. Ilayisense inganikelelwa ukusebenza iminyaka engadluliko ema-40.
Izinto Eziqakathekileko Ekufuze Zaziwe
UmNyango wezaManzi ungnamemuka umuntu ilayisense nakube wephula imibandela yelayisense leyo.
Amatjhuguluko wemibandela yelayisense yokusebenzisa amanzi angenziwa kwaphela nakube kwenziwa amatjhuguluko nakamanye amalayisense afana naleyo ilayisense.
Njenganje kusebenza indlela ethileko yokubawa ilayisense yokusebenzisa amanzi, kodwa nayo izokubuyekezwa kungakapheli iminyaka emibili.
Amalayisense
Imvumo Evamileko
Ukusetjenziswa okujayelekileko
Ukurejistara kuyafuneka kanenginengi
Ukusetjenziswa Kwamanzi Ngesigaba 1
Ukusetjenziswa kwamanzi ngokuvamileko nanyana kukuphi
Akufuneki ukurejistara.
Indlela zokulawula ukusetjenziswa kwamanzi ziya ngengozi yokusilaphazeka engaba khona, nangokuthi imithombo yamanzi ingasilaphazeka njani, kangangani.
Umgwalo 7. Umthetho wezaManzi ubeka imithetho yokusebenzisa amanzi kuhle. Imithetho le ithi nayiyikulu ingnozi yokusilaphazeka kwemithombo yamanzethu, kufuze iqine khudlwana nemithetho ekhambisana nokusetjenziswa kwamanzi kuhle.
UmNyango wezaManzi uzakubeka umbandela wokuthi kube yinto ekatelelekileko ukutholakala kwelayisense yokusetjenziswa kwamanzi eendaweni la amanzi athanda ukutlhayelatlhayela khona nakalinganiswa nabantu ekufuze bawasebenzise, namkha eendaweni izinga lamanzi selivele lithomile ukwehla khona. Eendaweni ezinjalo boke abasebenzisi bamanzi, ngaphandle kabeSigaba 1 nabangaphasi kweMvumo Yokusetjenziswa Kwamanzi, kufuze benze iimbawo zokusetjenziswa kwamanzi.
Ikambiso yokuhlola iimbawo zamalayisense wamanzi izakwenza iqiniso lokuthi omunye nomunye uqalelelwa ngendlela efaneleko yokuthola amanzi, nokuthi amanzi abiwa ngendlela ehle nelungileko ezakusebenzela umuntu woke, ngokuqalelela amaphuzu athileko.
Umgwalo 8. Itjheduli yelayisense ekatelelekileko emaKorweni weLawulo laManzi ahlukahlukeneko.
UmNyango wezaManzi kufuze wazi ukuthi amanzi asetjenziselwani emithonjeni yamanzi ehlukahlukeneko, wazi nokuthi mamanzi angangani asetjenziswako. Ngalelilwazi, umNyango wezaManzi ungakghona ukuhlela kuhle, ulawule ube uthuthukise nemithombo yamanzi, ukghone nokuyivikela, ngokunjalo uvikele nabasebenzisi bamanzi ngokwabo. Ngenca yalokhu-ke, abasebenzisi bamanzi sebabawiwe ukuthi barejistare amanzi abawasebenzisako nakube bakha amanzi nanyana nabawabekako, namkha nakube bawasebenzisa ngendlela enciphisa ukukhamba kwamanzi ngendlela yemvelo (njengokuwasebenzisela amahlathi wokwenza imali). Ihlelo elihlelekileko lokurejistara liphele ngo-June 2001 kanti-ke ubunengi babasebenzisi bamanzi abanjalo sebarejistarile. Abasebenzisi bamanzi abangakarejistari basese nalo ithuba lokubawa ukurejistarwa muva. Abanye-ke basebenzisi bamanzi bazakurejistarwa ngokukhamba kwesikhathi.
UKUZALISWA KWEEMFUNEKO ZAMANZI
Njengoba ukuya nokuya kwesikhathi zisanda nje iimfuneko zamanzi, iimfunekwezo kuzakufanela bona zizaliswe ngawo wona lamanzi akhona njenganje. Kuzakufanela bona sisebenzise umvango wamaqhinga, elinye nelinye iqhinga lakhona libe neendleko ezihlukileko, nesikhathi esihlukileko kunye namandla walo lodwa. Hlangana nalawo amaqhinga kubalwa nalawa alandelako:
Ukulawulwa kokufuneka kwamanzi kunye nokuba
Ukwabiwa kwamanzi ngobutjha, njengokuthi nje la aban balelwa kwamanzi (qala ngenzasi ) tu basebenzisa khona amanzi khulu, baphungule amanzi
Ukulawulwa kwamanzi angaphezulu kunye nokuba abawasebenzisako layo kobanyana layo asalako balelwa kwamanzi azokutholwa ngilabo abatlhayela ngamanzi.
Ukwakhiwa kwemithombo yamanzi angaphezulu, njen
Ukutjintjelwa kwamanzi asuswe eendaweni lapho akhona gokwakha amadamu nje khona ngobunengi ayiswe eendaweni la atlhayela khona.
Ukuzalisa iintlhogeko zeRizevu, njengoba kuhlathululwa
Ilawulo Lokubabalelwa Kwamanzi Neemfuneko Zawo
Ngesikhathi esidlulileko, umNyango wezaManzi wawuthatha amanzi eendaweni ezinamanzi amanengi uwayise eendaweni ezitlhayela ngamanzi, namkha wakhe amadamu amakhulu, namkha uvumele ukwakhiwa kwamadamu amakhulu kobanyana boke abasebenzisi bamanzi bazokukghona ukuthola amanzi ngokwaneleko. Nokho-ke namhlanje ngitjho naleziindlela azisasizi zizodwa. Lokhu-ke kungenca yokuthi ukuya nokuya kwesikhathi amanzi aya ngokuba yindlala, njengoba sisanda nje isitjhaba seSewula Afrika, nanjengoba asanda namanzi afunwa ziimayini, namasimu, namafemu namanye amakoro.
Iinhlangano namkha iinqhema eziphakisa abasebenzisi bamanzi ngnamanazi, njengemikhandludrobha nje, kufuze bona amanzi ziwaphakise ngefanelo, ngendlela yokuthi angazokuba manengi amanzi alahlekako (njengokuthi nje kwenziwe iqiniso lokuthi amaphayiphu akhambisa amanzi awavuzi), kanti godu kufuze zikukhuthaze nokongiwa kwamanzi kibasebenzisi bazo bamanzi.
Boke abasebenzisi bamanzi kufuze amanzi bawasebenzise kuhle, bangawamosi. Isibonelo kungaba kukuthi iimpompi zivalwe kuhle, amaphayiphu avuzako avalwe, futhi kusetjenziswe amanzi ekufuze asetjenziswe nje kwaphela.
Ukubabalelwa nokongiwa kwamanzi kufuze kube yingcenye yokuhlelela imithombo yamanzi nemisebenzi yamanzi.
UmNyango wezaManzi uzokuphuma amajima wokuphandlulula umphakathi ngokuqakatheka kokubabalelwa kwamanzi, usebenzise ifundo eenkolweni ukukhuthaza ukusetjenziswa kuhle kwamanzi eenkolweni ube ukhuthaze iinhlangano zamanzi ukuthi ziwababalele ziwonge amanzi. Enye nenye ikoro, njengekoro yezokulima nje, amafemu, amaphawa kunye neemayini zizakwakha wazo amahlelo wokulawula ukubabalelwa nokufuneka kwamanzi. UmNyango wezeFundo ungasebenzisa nemibandela yamalayisense bokusetjenziswa kwamanzi ukutjho iimfuneko ezithileko zokubabalelwa kwamanzi.
UKUBEKWA KWENTENGO YAMANZI NESIZO LEEMALI
Kubayini Kubiza Iamli Ukulawulwa Kwamanzi?
Njengoba basanda abantu abasebenzisa amanzi, iyakhula neselele yokulawulwa kwemithombo yamanzi. Ngalokho-ke ziyakuhuphuka neendleko zokwelusa nokulawula, nokuphenya nokuhlela, ukutlama nokwakha amadamu amatjha, ukuphathwa nokulungiswa kwamahlelo wamanzi, ukusabalaliswa kwamanzi, ukuvikelwa kwemithombo yamanzi kunye nezeminye imisebenzi yokulawula nokuphatha.
Ngenca yalokhu, umThetho wezaManzi uneNdlela Yokubekwa Kweendleko Zokusetjenziswa Kwamanzi ( ISahluko 5 somThetho wezaManzi). Ngemva kokubonisana nabantu abanengi, iNdlela le yamenyezelwa ngoNovemba 1999 (Government Notice No. 1353). INdlela le iyavuma ukuthi ezinye zeendleko zomsebenzi wokulawulwa kwamanzi zingatholwa kubasebenzisi bamanzi.
Ngiziphi Iindleko Zokulawulwa Kwamanzi Ezizakubhadalelwa Basebenzisi Bamanzi?
Iindleko Zokwakhiwa Nokuthuthukiswa Kwemithombo Yamanzi Nokusetjenziswa Kwawo. Iindleko zalelihlelo eminyakeni ema-25 ezako zingaba yi-R12 billion, nenye imali elinganiselwa ku-R530 million ngomnyaka ezizakusetjenziselwa ezinye iindleko ezinjengokuvuselelwa nokulungiswa kwamahlelo wamanzi akhona njenganje. Iindlekwezi-ke nngizo ezizakubonelela imisebenzi enjengokuhlelela, nokutlama, nokuthuthukisa, nokusebenza, nokulungisa nokwenza ngcono amahlelo wamanzi kaRhulumende kunye namahlelo azakusekelwa ngeemali ziinhlangano zokulawula amanzi. Iindleko ezipheleleko zokusebenza nokulungisa zizakufakwa kancani kancani, zibhadalalelwe basebenzisis bamanzi, ekubalwa hlangana nbao nabezokulima. Kuzakubuye godu kufakwe kancani kancani nemali yeendleko zokuluphala kwamahlelo wamanzi kibo boke abasebenzisi bamanzi. Iimphathimandla zamanzi, namafemu, neemayini kunye namaphawa azakubhadala imali yenzuzo ebhadalwa phezu kwepahla esetjenziswako.
yokukhuthaza ukuncitjhiswa kwezinto ezisilaphaza amanzi, kunye nokukhuthaza ukusetjenziswa kuhle kwamanzi.
Ngubani Ozakubeka Imali Yeendleko,Njani?
Ilawulo lamanzi lithwele iindleko ezingafaniko eendaweni ngokwahlukahlukana, kuye ngobujamo bezinto bendawo leyo. IinQhema Zokulawulwa KweenKhongozelo zaManzi ( qala iSekhtjheni 11 ) kenye nenye iKoro yeLawulo laManzi ngizo ezizakuthwala umsebenzi wokubeka imali yeendleko zomsebenzi wokulawulwa kwamanzi kunye nezoku zokulahlwa kwamanzi amambi namkha weendleko zamanzi amambi nakayokungena emithonjeni yamanzi. Iindleko zokusetjenziswa kwamanzi nezamanzi amambi zizakuhlukahluka kenye nenye iKoro yeLawulo Lamanzi, kanti godu zingahluka nemakorweni ngamakoro ( njengakezokulima, emafemini, nemahlathini ), kuye ngeendingo zendawo leyo nobujamo bezinto lapho.
Isizo Leemali
Iimphekiso zeendleko zemisebenzi emikhulu ziyatholakala ebalimini abasasikimako abamalungu weenHlangano zabaSebenzisi bamaNzi; isiphekiso semaleso-ke ngesokwakha namkha ukulungisa nokonda amahlelo wamanzi ahlanganyelweko. Iimphekiso zokuraga umsebenzi owenziwa woke amalanga zizakutholakala emnyakeni wokuthoma eeNhlanganweni zabaSebenzisi baManzi ezithatha umsebenzi wamahlelo wamanzi ebewusenziwa mBuso.
IINJAMISO ZOKULAWULWA KWAMANZI
Nanyana uNgqongqotjhe wezaManzi nezamaHlathi aphathele umphakathi kukuthi abasebenzisiimithombo yamanzi egameni lakaRhulumende nje, futhi engamele yoke bamanzi nabantuimisebenzi yokulawulwa kwamanzi nje, kodwa ekugcineni borhulumende abathintwa kukuthi amanzibeendawo abathwele umsebenzi wokulawulwa kwamazni. abiwa njani kufuze babe negama ekuthini
Njenganje umNyango wezaManzi uthwele woke umsebenzi kaNgqongqotjhe wezaManzi wokulawula umThetho wezaManzi. Umsebenzi owenziwa mNyango wezaManzi lo uzakutjhuguluka nakusungulwa iinjamiso zokulawula amanzi kiborhulumende beendawo, nemisebenzi namandla wokuphatha imithombo yamandla idluliselwa kibo. UmNyango wezaManzi uzakugcina uqalene kwaphela nokulawula umthethokambiso wokusebenza kwelawulo lemithombo yamanzi, ube wenze neqiniso lokuthi ezinye iinjamiso nazo zisebenza kuhle.
Njengoba kutjengisiwe emebheni yomGwalo 3, iSewula Afrika ihlukaniswe ngamaKoro ali-19 wokuLawulwa kwaManzi. IinQhema zokuLawula iinKhongozelelo zaManzi zizakulawula ukuphathwa kwemithombo yamanzi kenye nenye indawo. Iinqhemezi zizakubuye zilungelele nemisebenzi yabasebenzisi bamanzi neyezinye iinjamiso zokulawulwa kwamanzi eendaweni zekhabo. UmThetho ufuna ukuthi iinQhemezi zakhe amahlelo wokulawula iinkhongozelelo zamanzi eendaweni zangekhabo.
IinQhema zokuLawula iinKhongozelelo zaManzi zizokusungulwa ngokuhlelekileko ngehlelo la umphakathi uzakuba nelizwi khona. Ihlelweli selithomile ebunengini bamaKoro ali-19 wokuLawulwa kwaManzi. Iinqhemezi zingasungulwa ngokulayelwa nguNgqongqotjhe, namkha zisungulwe siqhema sabantu endaweni leyo ngokuhlanganyela umsebenzi loyo woke umuntu abe nelizwi, bese sithumelela uNgqongqotjhe isiphakamiso sokuthi akusungulwe isiQhema sokuLawula iinKhongozelelo zaManzi. Isiphakamiso esinjalo kufuze imininingwana enjengokuveza ukuthi isiQhemeso sizakusebenza ukusukaphi ukuyokufikaphi, nemininingwana ephathelene nemithombo yamanzi, nemalungana nomthangalasisekelo, nemalungana nabasebenzisi bamanzi bendawo leyo, kunye nemalungana neendlela umsebenzi loyo uzakulawulwa njani, kunye godu isiQhema sokuLawula iinKhongozelelo leso sizazithwala njani ngeendleko zeemali. IsiQhema esinjalo sizakuthoma ukusebenza iBhodi ePhetheko ingakhethwa nguNgqongqotjhe. Amalungu weBhodi ePhetheko aphakanyiswa yiKomidi yezoKweluleka, yona amalungwayo aphakanyiswa basebenzisi bamanzi endaweni yesikhongnozelelo samanzi leyo.
Iinhlangano Zabasebenzisi Bamanzi
IinHlangano zabaSebenzisi baManzi ziinqhema zabasebenzisi bamanzi abafuna ukwenzaa imisebenzi ephathelene nezamanzi endaweni yangekhabo, kobanyana bazokusizakala boke, njengehlelo lokuthelelela ngekasa nje, namkha umsebenzi wokulawula izinga lamanzi. Zisebenza ngomthethosisekelo ohlelekileko nosemthethweni, njengoba uvezwa emtlolweni wekomba otlolwe mNyango wezaManzi. Iinhlanganwezi kulindeleke ukuthi zizijamele ngeemali ezizithola ngokubhadalisela ukusetjenziswa kwamanzi ezibhadalwa malungu, ngokwehlelo lokubhadalela iindleko.
Amabhodi walokhuya wokuthelelela ngekasa azokutjhugululwa abe ziinHlangano zabaSebenzisi baManzi, eminyakeni emibili ezako. Ngakelinye ihlangothi, kungenzeka zinabise iindawo ezisebenzela kizo, kanti futhi kufuze nokuthi zenze nokuthi bajameleke boke abasebenzisi bamanzi emakorweni ngamakoro. IinHlangano zabaSebenzisi baManzi ezitja zingaphele zakhiwe qho nakubonakala kufuneka ukuthi zakhiwe.
Ezinye Iinjamiso Elawulweni Lamanzi
Amakomidi wezokweluleka, asungulwa nguNgqongqotjhe awasungulela umsebenzi othileko (isibonelo, ukwenza iimphakamiso zamalungu angaba seBhodini yezokuPhatha yeenQhema eziLawula iinKhongozelelo)
Iinkundla, ezingakaphathwa emThethweni wezaManzi, kodwa ezenze umsebenzi oqakathekileko ekulawulweni kwemithombo yamanzi ngokukhuthaza ukuthi boke abafaneleko bahlanganyele umsebenzi lo.
Iinjamiso zokuthuthukiswa komthangalasisekelo, njengokwakhiwa kwamadamu namahlelo wokudlulisa amanzi
Iinjamiso zokulawula amanzi wamazwe ngamazwe ezisungulelewe ukulawula imilambo esiyidla namazwe esakhelene nawo
IBandla lamaCala wezaManzi, ekuyihlangano ezijameleko ephiwe amandla wokulalela nokwahlulela iinlilo ngeenqunto zokuphatha, isibonelo, njengesililo esimalungana nokwabiwa kwamanzia (ISahluko 15 somThetho wezaManzi). IBandla lamaCala wezaManzi lisijamiso sezomthetho. Linomsebenzi oqakatheke khulu wokutjheja ukuthi uRhulumende wenza iinqunto ezifaneleko. Umphakathi unalo ilungelo lokudlulisela isililo eBandleni lamaCala waManzi, nakube kunesiqunto ongavumelani naso esimalungana nokulawulwa kwezamanzi.
Tjheja: Iinjamiso zemisebenzi yamanzi ziphakela abasebenzisi bamanzi amanzi wokudla nawokukhambisa izindlwana zokuphumela, futhi ziwela ngaphasi komThetho wezaManzi ka-1977.
UKUHLOLA UKUTHI SISEBENZA KUHLE KANGANGANI -UKWELUSA NELWAZI
Ukwelusa kutjho ukunande uhlola izinga lamanzi nokukhamba kwawo emlanjeni, nemadamini,neenteteni namkha emanzini waphasi. Ilwazi lokwelusa liphakela amahlelo welwazi.
Amahlelo welwazi asetjenziselwa ukubeka ilwazi ngemithombo yamanzi, ,kobanyana ilwazelolizokukghona ukusetjenziswa lula belizwisiseke baphathi nabalawuli beendaba zamanzi.
Abaphathi nabalawuli bemithombo yamanzi angekhe bakghone ukuthatha iinqunto ezilungileko ngelwazi elingakalungi, namkha ngelwazi elitlhayelako. Kufuze godu sihlale sihlola ukuthi siyaphumelela na emnqopheni wethu wokusebenzisa amanzi kuhle.
Nanyana umNyango wezaManzi bewuhlala soke isikhathi uyelusile imithombo yamanzia, iSahluko 14 somThetho wezaManzi muva nje sewufuna ukuthi kuvulwe amahlelo wokwelusa namahlelo welwazi kizo zoke iindaba zemithombo yamanzi.
IHlelo lezaManzi leLizwe Loke libonelela iindingwezi ngeendlela ezimbili: ngokukhulisa ihlelo lokwelusa kwemithombo yamanzi elisebenza njenganje, kunye nangokwenza ngcono ihlelo lelwazi.
1 Amahlelo Wokwelusa
UmNyango wezaManzi kukunje vele uqalile ukuthi izinga lamanzi eSewula Afrikapha linjani, uqala amanzi angaphezulu namanzi aphasi, kodwa ihlelweli kufuneka likhuliswe, kobanyana kuzokuqalwa nokhunye, njengamagciwani, i-radioactivity kunye nezinto eziyitjhefu. Ukwelusa kuqala ukuthi abasebenzisi bamanzi bayayihlonipha na imibandela yamalayisense wabo wamanzi, kuqale nokuthii izinga lomthombo wamanzi liyakhambisana na neminqopho yamazinga womthombo wamanzi abekelwe wona.
Ngemva kwalokho-ke kuthathwa amagadango wokulungisa la konakele khona nakube kukhona; lapha-ke kubalwa nokuhlawuliswa kwabantu nakube kuyafuneka. Nanyana iSewula Afrika inehlelo elihle lokweluswa komthamo wamanzi nje, kodwa kuzakufuneka ukuthi ihlelweli lenziwe ngcono, kobanyana lizokukhambisana nemibandela yomThetho wezaManzi. Nehlelo lakhatheselib lokwelusa ngnezamaphilo nalo kuzakufuneka ukuthi likhuliswe.
Amahlelo Welwazi
Njenganje umNyango wezaManzi ubuyekeza ihlelo lawo lezelwazi. Umhlobo welwazi ekufuze utholakale ubala namanzi wangaphezulu, nezinga lamanzi wangaphezulu, nezinga lamanzi waphasi, nomthamo wakhona kunye nokusetjenziswa kwamanzi nokuvunyelwa kokusetjenziswa kwawo. Kuzakutlanywa amahlelo weenQhema zokuLawula iinKhongozelelo zaManzi; zingatlanywa iinQhemezo, zizakwenza umsebenzi wokuphatha zelwazi eendaweni zelawulo lamanzi eendaweni zazo, zibuye godu zikghone nokuthola ilwazi eendaweni ezakhelene nazo. Amahlelo wezelwazi amane angamakhulu womNyango aphathelene namanzi wangaphezulu, namanzi waphasi, nezinga lamanzi kunye nelawulo lezokuphathwa kwamanzi nelemvumo yokusetjenziswa kwamanzi.
Ilwazi elisehlelweni welwazi womNyango wezaManzi liyatholakala emphakathini. Ukkudlula lapho, umThetho uthi uNgqongqotjhe angabawa nanyana ngubani ukuthi asize ngelwazi elingaba lisizo ekulawulweni nekuvikelweni kwemithombo yamanzi. Kungatlolwa imithetjhwana yokulawula lokhu.
UKUPHEPHA KOMPHAKATHI
UmNyango wezaManzi uthwele umsebenzi wokulawula iinkhukhula, ukuphepha kwamadamu, isomiso nokusilaphazeka, sekubalwa nokusilaphazeka okubanga izifo ezinjengekholera. Iinkhukhula ezibangwe lizulu elikhulu namkha ezibangwe kugirika kwedamu, isomiso kunye nokusilaphazeka kwamanzi ngezinto eziyitjhefu nezibanga izifo, kungaba nemiphumela emimbi okwesabekako.
Indlela yokukhambela umonakalo namkha ingozi ngaphambili ibuya emThethweni wezokuLawulwa koMonakalo ekufuze uphasiswe ePapalemende ngo-2002. UmThetho lo uthi ilizwe kufuze lihlale likulindele ukuqalana nehlekelele, ngendlela yokuthi lihlale lilungile ngamagadango elingawathatha nakungavela ihlekelele nanyana kukunini. UmThetho lo godu uthi kufuze kufuze sehlise namathuba wokwenzeka kwehlekelele, sehlise nobumbi bomphumela wehlekelele leyo nakungenzeka igcine yenzekile, sehlize nengozi yokulimala kwabantu nakuvela ihlekelele, khulu khulu abantu abachakileko nabadimeke amathuba.
UmNyango wezaManzi uzokuba mumabelani ( umkhambisani ) etlhatlheni lomThetho wokuLawulwa kweHlekelele ozokubethwa, kanti-ke kuzakuba ngiwo umNyango lo ozakwenza umsebenzi ophathelene nezamanzi kiloyo umthetho. Malungana nalokhu-ke, umNyango wezaManzi udosa ihlelo lokugwala nokutlola i-atlasi ezakutjengisa ukuthi ngiziphi iindawo ezisengozini khulu kunezinye ekusahlelweni ziinhlekelele zomonakalo wemvelo. UmNyango lo godu usaqala ukuthi ukuthi bobani abangawenza ngokuncama umsebenzi wokuphephisa isitjhaba ehlekeleleni yomonakalo wemvelo, newesizo elirhabako ongenzeka elawulweni lemithombo yamanzi namahlathi.
LIYOKUTHOMA NINI UKUSEBENZA IHLELO LEZAMANZI LELIZWE LOKE ?
Ihleweli lizakubuyekzwa ngokuqalelela lokho ekuzabe sekufundiwe ngalo ngeminyaka yokuthoma emihlanu yeSigaba salo sokuThoma, bese lifakwa amatjhuguluko ngemva kobana umphakathi uzabe sewuphefumulile ngalo kokuthoma, ngemva kwalokho bese linande libuyekezwa qho ngeminyaka emihlanu. Iminingwana yokusetjenziswa kwehlelweli-ke ihlathululwa ngenzasapha.
Ukuthunyelwa Nokusungulwa Kwemisebenzi Yokwenziwa
Ukuthunyelwa nokusungulwa kwemisebenzi yokwenziwa ziimfuneko ezitja zomThetho lo, ezizakwenziwa kanye. Zona zirhemiswe eThebulini 1 neenkhathi ekufuze zenziwe ngazo.
IThebuli 1. Iinkhathi ekufuze kwenziwe ngazo umsebenzi wokuthunyelwa newokusungula. Eminye yalemisebenzi seyithomile. Iinkhathi ekulindeleke bona ziqedwe ngazo nazo zirhenyiswe ngenzasapha.
Umsebenzi Isikhathi oLindelwe Ukuphela Ngaso
Ukwakhiwa Nokuthuthukiswa Komthangalasisekelo
IThebuli 2. Ukwakhiwa ngobukhulu kwemithombo yamanzi okungenzeka ngomuso
Igama leDamu/leHlelo Umlambo Ukusetjenziswa Isikhathi sokuqedwa esiseduze
ISewula Afrika idlelana imilambo emikhulu namazwe amathandathu abomakhelwana:
UmNyango wezaManzi unqophe ukuthi kuthi kufika umnyaka ka-2010 ube sewuqedile ukukphenya ngemithombo yamanzi ehlanganyelwe namanye amazwe, befuthi uthemba nokuthi uzabe sewuzenzile neemvumelwana zokuvula iinjamiso zokulawula ihlelo lokudlisana amanzi namanye amazwe.
UMBONWAKHO UQAKATHEKILE
Angeze saphumelela ukuzalisa umnqopho nenombombono yethu yokuba nehlelo elihle lokulawulwa kwemithombo yamanzi ngesikhatjhana esifitjhani. IHlelo lezaManzi leLizwe Loke likhomba indlela ema-20 ukuya ema-25 weminyaka ezako. Nokho-ke kancani kancani, ngokukhamba kwesikhathi, sizakuphumelela ukuphumelelisa umnopho wethu wezamanzi.
Imihlangano Yokubonisana Nomphakathi
Ukhuthazwa ukuthi ukhambele omunye namkha eminye yemihlangano erhenyiswe ngenzasi le.
Imihlangano le izakupha ababelani (labo abathintekako) ilwazi nomkhanyo ngalokho okumumethwe liHlelo lezaManzi, nangobujamo bezamanzi bakhathesi nebangomuso eendaweni zabo zokulawulwa kwemithombo yamanzi. Emihlanganweni le, ababelani bangabuza imibuzo, benze iimphakamiso, namkha bezwakalise imibonwabo. Omunye nomunye wemihlangano le uzakuba nesiphathimandla somNyango wezaManzi esizabe siphethe iinthonjana esizakuhlathulula ngazo sitjengise okhunye kweHlelo lamanzi elitjheli ngelimi elilula elikhulunywa babantu balapho. Nakube wena namkha umnganakho ningathanda ukuya komunye namkha keminye yemihlangano le, zalisa iforomu lokurejistara elikhamba nomtlolo lo, ulibuyisele ku-Public Consultation Office.
